Liisi Lõo "Minu Tšiili"

Ma ilmselt hakkan nüüd järjest neid Minu-sarja raamatuid lugema. Kui kõik raamatud on sama huvitavalt kirjutatud, siis loen ka teised päevaga läbi. Mõnus lihtne ja põnev lugemine vahetusõpilase aastast välismaal. See ei ole eriti raamat, kust mingeid ütlusi välja tuua, aga saan öelda, et reisihimu tekitas küll väga. Oeh, kogun nüüd oma Hispaania reisi jaoks raha edasi, õpin hispaania keelt ja mõne aja pärast võtan "Minu Hispaania" ette. :)

John Green "Looking for Alaska"

See on raamat, mis algab nagu üks tüüpiline teismeliste armastuslugu - imelik, sõpradeta ja veidra talendiga Miles läheb õppima internaatkooli, kus tema elu täiesti muutub. Ta saab esimest korda endale sõbrad ja tutvub omapärase, targa ja imeilusa Alaskaga, kellesse on raske mitte armuda. Kuid see lugu ei lõppe nagu armastuslugu võiks - toimub kohutav õnnetus ja see jätab sõbrad vaid mõtetega, milles tegelikult seisneb elu ja armastamise väärtus. Ma olen lugenud küllaga (no ikka väga palju!) selliseid teismeliste high-school-first-love raamatuid, kuid iga raamat ei mõjuta mu mõtteid ja tuju nii palju, nagu see. Mõne loo üle peab lihtsalt järele mõtlema - see on üks neist. Mõnes mõttes kerge naerutav lugemine, mõnes mõttes väga sügava tähendusega raamat.

• Because you simply cannot draw these things out forever. At some point, you just pull off the Band-aid and it hurts, but then it's over and you're relieved. - lk 13
• You spend you're whole life stuck in a labyrinth, thinking about how you'll escape it one day, and how awesome it will be, and imagining that future keeps you going, but you never do it. You just use the future to escape the present. - lk 68
• Sometimes you lose the battle. But mischief always wins the war. - lk 71
•  It's stupid to miss someone you didn't even get along with. But it was nice having someone you could always fight with. - lk 83
• So I walked back to my room and collapsed on the bottom bunk, thinking that if people were rain, I was drizzle and she was a hurricane. - lk 109
• Luck is for suckers. - lk 138
• There comes a time when we realise that our parents cannot save themselves or save us, that everyone who wades through time eventually gets dragged out to sea by the undertow - that, in short, we are all going. - lk 146
• You can't burn down a made-up place. - lk 208
• Last words are always harder to remember when no one knows that somebody's about to die. - lk 223
• Everything that comes together falls apart. - 233
• When you stopped wishing things wouldn't fall apart, you'd stop suffering when they did. - lk 233
• If only we could see the endless string of consequenses that result from our smallest actions. But we can't know better until knowing better is useless. - lk 259
• Those awful things are survivable, because we are as indestructible as we believe ourselves to be. [...] We need never be hopeless, because we can never be irreparably broken. We think that we are invincible because we are. We cannot be born and we cannot die. Like all energy, we can only change shapes and sizes and manifestations. [...] But that part of us greater than the sum of our parts cannot begin and cannot end, and so it cannot fail. - lk 262

Mihkel Raud "Musta pori näkku"

Ma tahtsin seda raamatut lugeda juba mitu aastat tagasi, kui see ilmus. Loomulikult müüdi see raamatupoodidest otsekohe läbi ja raamatukogudest laenutamisest tasus ainult unistada. Seejärel suutsin ma selle muidugi ära unustada, aeg-ajalt raamatupoodides olles meelde tuletada ja uuesti ära unustada. Kui ma selle nüüd 2 päeva tagasi lõpuks laenutada suutsin, neelasin terve raamatu tööl kliente oodates kahe päevaga. Nii palju positiivset vastukaja saanud raamat pidi muidugi awesome olema ja loomulikult seda see oli, enamgi veel. Kõigile see raamat muidugi ei sobi. Ei möödunud ühtegi lehekülge ilma roppuste ja alkoholist mäluaugus olevate inimesteta. Õigemini, allpool mõned väljatoodud laused on ilmselt ühed väga vähestest, mis nii viisakalt kirja pandud on. Kõigele vaatamata soovitan seda kõigile, keda sellised "pisi"asjad ei häiri ning keda Eesti lähimineviku muusikute elu huvitab. Või kes lihtsalt soovivad raamatust piltitdelt noort ja juustega Mihkel Rauda ning teisi legende vaadata. 

• Sest mõistmata, kust me tuleme, on meil võimatu aru saada, kus me praegusel hetkel oleme. Sellest, kuhu tee meid edasi viib, rääkimata. - lk 6
• Surnud meeste jutt on tihtulugu huvitavam kui elavate oma. lk 35
• Kelle käes on informatsioon, selle käes on teatavasti võim. - lk 84
• Õnneks tahab Jeesus alati seda, mis tema hambutusse legendi uskuja plaanidega kõige paremini sobib. Kui roostes teraga mõõk kuuekümneaastase naise pea otsast lööb, siis järelikult tahab seda Jeesus. Kui nelja propelleriga militaarlennuk tillukese mägiküla napalmiga üle kallab, siis on see Jeesuse tahtmine. - lk 205
• Olin kusagilt kuulnud, et totaalse õnne alus on õigel ajal õiges kohas olemine. - lk 209
• Selle legendiga haakus lugu Vello Orumetsast, kes mingi emadele pühendatud sentimentaalse kontsertkava käigus Estonia saalis keset lüürilist ballaadi nutma purskas. Saalitäis tädikesi vesistasid koos Velloga silmad peast. Kui saateansambli liikmed Orumetsa käest hiljem uurisid, mis vanameistriga laval juhtunud oli, lausunud see vastuseks, et talle meenus esinemise ajal, et hea sõber tuleb õhtul külla, aga kodus polevat tal pudelitki viina. Selline asi pigistas julmemagi mehe põsele pisara. - lk 220
• Elu on väärt täpselt nii palju, kui sa temalt julged vastu võtta. - lk 260