Saturday, July 14, 2012

Mihkel Raud "Musta pori näkku"


Ma tahtsin seda raamatut lugeda juba mitu aastat tagasi, kui see ilmus. Loomulikult müüdi see raamatupoodidest otsekohe läbi ja raamatukogudest laenutamisest tasus ainult unistada. Seejärel suutsin ma selle muidugi ära unustada, aeg-ajalt raamatupoodides olles meelde tuletada ja uuesti ära unustada. Kui ma selle nüüd 2 päeva tagasi lõpuks laenutada suutsin, neelasin terve raamatu tööl kliente oodates kahe päevaga. Nii palju positiivset vastukaja saanud raamat pidi muidugi awesome olema ja loomulikult seda see oli, enamgi veel. Kõigile see raamat muidugi ei sobi. Ei möödunud ühtegi lehekülge ilma roppuste ja alkoholist mäluaugus olevate inimesteta. Õigemini, allpool mõned väljatoodud laused on ilmselt ühed väga vähestest, mis nii viisakalt kirja pandud on. Kõigele vaatamata soovitan seda kõigile, keda sellised "pisi"asjad ei häiri ning keda Eesti lähimineviku muusikute elu huvitab. Või kes lihtsalt soovivad raamatust piltitdelt noort ja juustega Mihkel Rauda ning teisi legende vaadata. 




  • Sest mõistmata, kust me tuleme, on meil võimatu aru saada, kus me praegusel hetkel oleme. Sellest, kuhu tee meid edasi viib, rääkimata. - lk 6
  • Surnud meeste jutt on tihtulugu huvitavam kui elavate oma. lk 35
  • Kelle käes on informatsioon, selle käes on teatavasti võim. - lk 84
  • Õnneks tahab Jeesus alati seda, mis tema hambutusse legendi uskuja plaanidega kõige paremini sobib. Kui roostes teraga mõõk kuuekümneaastase naise pea otsast lööb, siis järelikult tahab seda Jeesus. Kui nelja propelleriga militaarlennuk tillukese mägiküla napalmiga üle kallab, siis on see Jeesuse tahtmine. - lk 205
  • Olin kusagilt kuulnud, et totaalse õnne alus on õigel ajal õiges kohas olemine. - lk 209
  • Selle legendiga haakus lugu Vello Orumetsast, kes mingi emadele pühendatud sentimentaalse kontsertkava käigus Estonia saalis keset lüürilist ballaadi nutma purskas. Saalitäis tädikesi vesistasid koos Velloga silmad peast. Kui saateansambli liikmed Orumetsa käest hiljem uurisid, mis vanameistriga laval juhtunud oli, lausunud see vastuseks, et talle meenus esinemise ajal, et hea sõber tuleb õhtul külla, aga kodus polevat tal pudelitki viina. Selline asi pigistas julmemagi mehe põsele pisara. - lk 220
  • Elu on väärt täpselt nii palju, kui sa temalt julged vastu võtta. - lk 260

No comments:

Post a Comment